BeWise loeng 3. märtsil TTÜs: Kuidas oma ideega investorite huvi äratada?JCI Tallinn BeWise
Aastatel 2017-2020 on Eesti turule tulemas juurde üle 100 miljoni euro investorite raha varajase ja kasvufaasis startupide kasvatamiseks. Loengus keskendume sellele, mida peab täna tegema, et saada osa sellest ning oma tehnoloogiaettevõte kiirelt kasumlikuks kasvatada?
Siim Lepisk rääkiski meile asjast praktiliselt ja sellest, mida investorid ootavad ning kuidas oma ideed võimalikult hästi kirjeldada.
Loengu jooksul rääkisime ka sellest, kuidas alustada, kust saada raha, statistikast ja saate vastused tekkinud küsimustele.
Siim Lepisk on pool oma elust veetnud infosüsteemide ja e-turunduse projektide elluviimisega. Prototroni tegevjuhina otsib ta uusi Eesti edulugusid, et aidata neid esimese prototüübi valmistamisel ning maailmavallutavate plaanide elluviimisel. Prototron pakub startup-idele rahastust ja mentoreid, coachingut ning igakülgset kasvutuge.
BeWise projekti eesmärk on pakkuda Eesti kõrgharidusele lisaväärtust, aidates Eesti kõrgkoolidesse vahendada praktikutest külalislektorid.
Rohkem infot BeWise projekti kohta:
http://bewise.jcitallinn.ee või www.facebook.com/jci.bewise
BeWise loeng 3. märtsil TTÜs: Kuidas oma ideega investorite huvi äratada?JCI Tallinn BeWise
Aastatel 2017-2020 on Eesti turule tulemas juurde üle 100 miljoni euro investorite raha varajase ja kasvufaasis startupide kasvatamiseks. Loengus keskendume sellele, mida peab täna tegema, et saada osa sellest ning oma tehnoloogiaettevõte kiirelt kasumlikuks kasvatada?
Siim Lepisk rääkiski meile asjast praktiliselt ja sellest, mida investorid ootavad ning kuidas oma ideed võimalikult hästi kirjeldada.
Loengu jooksul rääkisime ka sellest, kuidas alustada, kust saada raha, statistikast ja saate vastused tekkinud küsimustele.
Siim Lepisk on pool oma elust veetnud infosüsteemide ja e-turunduse projektide elluviimisega. Prototroni tegevjuhina otsib ta uusi Eesti edulugusid, et aidata neid esimese prototüübi valmistamisel ning maailmavallutavate plaanide elluviimisel. Prototron pakub startup-idele rahastust ja mentoreid, coachingut ning igakülgset kasvutuge.
BeWise projekti eesmärk on pakkuda Eesti kõrgharidusele lisaväärtust, aidates Eesti kõrgkoolidesse vahendada praktikutest külalislektorid.
Rohkem infot BeWise projekti kohta:
http://bewise.jcitallinn.ee või www.facebook.com/jci.bewise
Prototroni tegevjuht Siim Lepisk käsitleb oma loengus praktiliste näidete varal:
• Startup-elukaar ja Eesti startup-ökosüsteem – kuidas saab ideest edukas ettevõte?
• Mis teeb startupi investori jaoks atraktiivseks?
• Checklist – kuidas ideed hästi defineerida ja müüa?
BeWise loeng: Loit Linnupõld "Ühisrahastusrevolutsioon: kuidas see demokratis...JCI Tallinn BeWise
Kuigi kaasaegne ühisrahastamine sai tuule tiibadesse alles 2000ndate aastate teises pooles, on ühise finantseerimise ärimudel vähemalt 400 aastat vana. Täna ei oska keegi nimetada ajaloo esimest ühisrahastusprojekti, aga 1700ndate aastate algusest on teada mitu ühisrahastusinitsiatiivi. “Mikrolaenude isa” Jonathan Swift asutas 1700ndate aastate alguses IIrimaa Laenufondi, mis vahendas Iirimaa talunikele tagatiseta väikelaene. 1728. aastal Martin Lutheri kogutud teoseid kirjastada otsustanud Johann Heinrich Sedler reklaamis 7 aasta jooksul oma tegevust Leiptzigi kevadisel lihavõttelaadal ning kogus ettemakseid sügisel kätte toimetatavate raamatute jaoks. 1884 aastal Vabadussamba jalamit rajav Ameerika Vabadusesamba Komitee rahalistesse raskustesse ning Vabadussammas oleks äärepäealt püstitamata jäänud. Joseph Pulitzeri, tollase New York Worldi kirjastaja, algatas puuduoleva summa kogumiseks ühisrahastuskampaania ning 6 kuu jooksul annetasid 125.000 inimest enam kui 100.000 dollarit.
Internet ja informatsiooni välkkiire levik on tänast rahandusmaailma radikaalselt muutmas. 2000ndate a lõpus tegevust alustanud heategevuslike ühisrahastusplatvormide Kickstarter ja Indiegogo edust innustatuna levis ühisrahastamine inimeselt-inimesele laenamisse ja alustavate ettevõtete rahastamisse.
Ettevõtete laenuvajaduse ning kinnisvarainves-teeringute ühisrahastamine on selle arengu loogiline jätk. Loit selgitas oma loengus, miks peaks kinnisvara üldse ühisrahastama ja mida selline tegevus kaasa toob.
Loit Linnupõld on lõpetanud TTÜ ja omandanud EBS’is magistrikraadi rahvusvahelise finantsjuhtimise alal. Loit on töötanud mitmetes finantsasutustes nagu:
Tallinna Pank: Baltikumi esimese privaatpanga loomine; SEB: Investeerimis- ja pensionifondide äri loomine ja juhtimine; Arco Vara: Eesti esimese kinnisvarafondi loomine; Parex Banka: filiaali asutamine ja juhtimine; Nordea: Baltikumi ja Poola investeerimistoodete valdkonna juhtimine; Swedbank: investeerimis- ja pensionifondide juhtimine. Loit on Crowdestate OÜ asutaja ja tegevjuht.
Prototroni tegevjuht Siim Lepisk käsitleb oma loengus praktiliste näidete varal:
• Startup-elukaar ja Eesti startup-ökosüsteem – kuidas saab ideest edukas ettevõte?
• Mis teeb startupi investori jaoks atraktiivseks?
• Checklist – kuidas ideed hästi defineerida ja müüa?
BeWise loeng: Loit Linnupõld "Ühisrahastusrevolutsioon: kuidas see demokratis...JCI Tallinn BeWise
Kuigi kaasaegne ühisrahastamine sai tuule tiibadesse alles 2000ndate aastate teises pooles, on ühise finantseerimise ärimudel vähemalt 400 aastat vana. Täna ei oska keegi nimetada ajaloo esimest ühisrahastusprojekti, aga 1700ndate aastate algusest on teada mitu ühisrahastusinitsiatiivi. “Mikrolaenude isa” Jonathan Swift asutas 1700ndate aastate alguses IIrimaa Laenufondi, mis vahendas Iirimaa talunikele tagatiseta väikelaene. 1728. aastal Martin Lutheri kogutud teoseid kirjastada otsustanud Johann Heinrich Sedler reklaamis 7 aasta jooksul oma tegevust Leiptzigi kevadisel lihavõttelaadal ning kogus ettemakseid sügisel kätte toimetatavate raamatute jaoks. 1884 aastal Vabadussamba jalamit rajav Ameerika Vabadusesamba Komitee rahalistesse raskustesse ning Vabadussammas oleks äärepäealt püstitamata jäänud. Joseph Pulitzeri, tollase New York Worldi kirjastaja, algatas puuduoleva summa kogumiseks ühisrahastuskampaania ning 6 kuu jooksul annetasid 125.000 inimest enam kui 100.000 dollarit.
Internet ja informatsiooni välkkiire levik on tänast rahandusmaailma radikaalselt muutmas. 2000ndate a lõpus tegevust alustanud heategevuslike ühisrahastusplatvormide Kickstarter ja Indiegogo edust innustatuna levis ühisrahastamine inimeselt-inimesele laenamisse ja alustavate ettevõtete rahastamisse.
Ettevõtete laenuvajaduse ning kinnisvarainves-teeringute ühisrahastamine on selle arengu loogiline jätk. Loit selgitas oma loengus, miks peaks kinnisvara üldse ühisrahastama ja mida selline tegevus kaasa toob.
Loit Linnupõld on lõpetanud TTÜ ja omandanud EBS’is magistrikraadi rahvusvahelise finantsjuhtimise alal. Loit on töötanud mitmetes finantsasutustes nagu:
Tallinna Pank: Baltikumi esimese privaatpanga loomine; SEB: Investeerimis- ja pensionifondide äri loomine ja juhtimine; Arco Vara: Eesti esimese kinnisvarafondi loomine; Parex Banka: filiaali asutamine ja juhtimine; Nordea: Baltikumi ja Poola investeerimistoodete valdkonna juhtimine; Swedbank: investeerimis- ja pensionifondide juhtimine. Loit on Crowdestate OÜ asutaja ja tegevjuht.
2. Arengufondi taustast
Loodud Riigikogu poolt oma seaduse alusel 2006.aastal
Alustas tegevust aprillis 2007
Iseseisev sõltumatu avalik-õiguslik institutsioon Riigikogu alluvuses
Tegevusalad vastavalt seadusele:
– seiretegevus
– Varase faasi riskikapitali investeerimisfond
Meeskond: 15
Nõukogu: 9 liiget
Rahvusvaheline investeeringute ekspertkomitee: 7 hinnatud
tehnoloogia, äriarenduse ja riskikapitalieksperti
7. Mida riskikapital otsib?
suurt (kasvavat) turgu
püsivat konkurentsieelist
tugevat meeskonda
rahvusvahelist kasvuambitsiooni
Riskikapital ei ole spekulatiivne hedge fund!
9. Riskikapitali tulevikufookus:
• (Säästev) energeetika
• Greentech, cleantech
• Eluteadused
• ITC/tarkvara/rakendused
• Meelelahutus / sotsiaalvõrgud / mikromaksed
• Kvaliteetaeg mängukeskkondades
• TV interneti kaudu
10. Arengufondi investeerimisstrateegia
1. Investeeringud tehakse lähtudes majanduslikust tasuvusest.
2. Investeeringud tuleb teha koos erainvestoritega ja nendega võrdsetel
tingimustel - kaasinvestorid peavad olema sõltumatud.
3. Investeeritakse kiire rahvusvahelise kasvuperspektiiviga ettevõttesse, kellel
eksisteerib kasvu toetav pikaajaline konkurentsieelis.
4. Investeerimisperioodi pikkus on 3-5 aastat. Tüüpilised investeeritavad
ettevõtted on tootearenduse läbinud ning on turule sisenenud või seda
tegemas.
5. Arengufond investeerib vaid omakapitali laiendamisse ega osta
olemasolevaid ettevõtte omanikke ärist välja.
6. Arengufond ei jaga ühelgi juhul ettevõtjatele toetust ehk tagastamatut abi.
7. Arengufond soovib investeeringu vastu ettevõttes osalust vahemikus 10-
49%.
8. Investeerimisprojektide orienteeruv iga-aastane tulususmäär (IRR) on
minimaalselt 35%.
11. Kas Eesti ettevõtjatel on võimalus?
rahvusvaheliste meeskondade loomine
litsentseerimine / partnerlus /
ühisettevõtted
koostöö riskikapitaliga
suure eesmärgi / visiooni loomine
ESTONIA – A START-UP NATION
12. Investeeringute portfell
SmartPost
IT/logistika
Ilmarine Engineering
masinatööstus/insenerteenused
Goliath Wind
tuuleenergeetika
Fits.me
Robootika lahendus online
kaubandusele
United Dogs and Cats
Sotsiaalne võrgustik
lemmikloomomanikele
BiotaP
Mikrobioloogiline tester
keskkonna jaoks
13. SeedBooster
Virtuaalne inkubaator seemnefaasi projektide jaoks, mis vajavad
investeeringu-eelset ettevalmistust
SelfDiagnostic
Kodune nakkushaiguste test
GrabCad
Võrgustik ja teenuste keskkond inseneridele
Sportlyzer
Treeningkavade ja motiveerimise keskkond
Taxi4me
Taksoteeninduse mobiilse teenuse pakkumine
14. Tehtud ja tulemas
Analüüsitud ca 220 potentsiaalset investeerimisprojekti
Kuus investeeringut tehtud + 2 TSs + 2 ekspertkomitees
SeedBoosteris 5 ettevõtet + 3 lisandumas
Kaasinvestorite võrgustik ca 50 huvilist
Üritused ja seminarid riskikapitali teema avamiseks: VentureLab
Koostöö Ajujahi, Connect Estonia, Tehnopoli inkubaatoriga hindamisel ja
paneelides
Turuarendamise strateegia EASi meetmed + MKM
Rahvusvaheline koostöö: Industry Investment Ltd, Sitra, NESTA, Vaekstfonden jt
EVCA liige ja EstVCA asutamine
Praegu käsil: 6-8 investeeringut; riskikapitali käsiraamatu väljaandmine;
start-up academy; VC foorum; äriinglite sündikaatfondi loomine; AF VC-alase tegevuse
vahehindamine; best practice kujundamine EstVCA kaudu.